Siis kui liimiga mässata ei soovi, kuid kleepida tahaks. Vaja läheb:
- kleeppaber (nt see, millega vihikute ja raamatute kaasi lamineeritakse)
- puulehed jm, mis hommikul pargist kaasa toodud
- käärid
- maalriteip
Rubriik: Loovus
Värvi ise pabernukud
Sattusin kunagi nendele vahvatele pabernukkudele ja proovisime Tirtsuga kohe järgi. Nukud joonistas kunstnik Piret Räni ja jagab neid oma Pinteresti tahvlil.
Mõne meie nuku veidi ilusamast välimusest ei tasu lasta end segadusse ajada, me värvisime neid koos. Tirts on meil praegu endiselt sodimise faasis. Eks kahesel ongi selline tegevus ehk veidi vara, see sobilikum vanusele, kel vaja harjutada paberist välja lõikamist. Mulle lihtsalt nii väga meeldisid need tegelased!
5 eestikeelset meisterdus- ja kunstitööde lehte
Jagan teiega viite eestikeelset lehte, kust on võimalik saada ideid lastega kunsti- ja meisterdustööde tegemiseks. Need lehed on head ka sellepoolest, et jagavad teoreetilisi nõuandeid nii tehnikate osas kui ka seda, mis vanuses lastega midagi teha võiks.
Kunstitund õues
See on tegevus, mis teostatav vähese ettevalmistusajaga – on ju värvid-pintslid kodus enamasti ikka olemas. Papp ja wc paberi tühjad rullid oli meil varem juba kõrvale pandud, nii igaks juhuks.
Värvime kive näpuvärvide ja veega
Viimane kord mere ääres käies varusime ämbritäie kive, et neid mingi hetk Tirtsuga koos värvima hakata. Laupäeval tuligi ideaalne hetk kui ilm oli soe, kuid vihmane. Istusime memme juures terrassil ja hakkasime pintseldama. Kuna idee tuli ikkagi suhteliselt spontaanselt, siis kasutada olid ainult näpuvärvid. Kindlalt ei tea, kuid tõenäoliselt tahavad need hiljem kergelt maha kuluda (eesmärk oli teha lepatriinusid hilisemaks mängimiseks). Akrüülvärvid peaksid kulumiskindlamad olema. Eks näis, kuidas näpuvärvid hilisemale kasutusele vastu peavad (plaanin kivid hiljem üle lakkida nagunii).
Salapilt!
Oi kus mulle lapsepõlves meeldis lugeda igasugu õpetusi salakirja tegemiseks. See oli kas Tootsi või indiaani juttudes vist, kus piimaga kirjutati ja siis kiri ilmus kuumaga nähtavale? Tänapäeval siis triikides. Igatahes kui ma sattusin lugema seda postitust blogis “Hands on as we grow”, siis tekkis kohe tahtmine järgi proovida. Eriti kuna Tirts hetkel veidi tõbine ja otsime tubaseid tegevusi.
Õpetus:
– tee valge õlipastelli või rasvakriidiga valgele paberile kujundid
– anna paber lapsele värvimiseks ja värvi alt ilmuvad kujundid välja
Lihtne ju! Mina kasutasin õlipastelli ja vesivärve. Algses postituses oli kasutusel toiduvärv, aga mul lihtsalt ei ole seda. Esmalt ma üritasin vesivärviga vett toonida, aga see jääb liiga lahja, Tuleb ikka otse värvikarbist pintsliga panna.
Kasutusalad:
– tähtede õppimine
– kujundite õppimine
– niisama huvitav maalimine
Kuna me veel tähti ei õpi, siis joonistasin mõmmi ja muud tuntud objektid. Mõmmini meie väike kunstnik ei jõudnud, enne sai kannatus otsa. Ja eks selline asi rohkem vanemate laste jaoks huvitavam, kellel niisama värvidega mässamine juba vana teema. Tirts hakkas lõpuks ikka oma käsi maalima. Aga salapilt on äge ikka!
Kui järgi mõelda, siis see ilmselt väga vana tehnika ja isegi midagi sellist lapsepõlves teinud. Selle vahega, et ise joonistasid pildi ja siis ise värvisid. Et seda põnevust ei olnud, et oi mis siit välja tuleb!
Pintsli ja kartuliga värvide maailmas
Mõned pildid ka Tirtsu viimase aja nokitsemistest. Pintsel ja värvid on väga popid. Viimane kord proovisime ka kartulitrükki. Tirts oli kaks lehte täis pintseldanud ja tundus, et pintsel enam niiväga huvi ei pakkunud (hakkas teise otsaga üritama jne). Kuna alusel oli värvi veel parasjagu alles ja purki ju seda tagasi ei pane ja raisku ka ei taha lasta, siis haarasin kähku ühe kartuli, lõikasin pooleks ja tegin poolringi kujulise kujundi. Tirtsule meeldis ja huvi oli taastatud. Tänaseks on svamme ka varutud, et järgmine kord ehk saab need ka järgi proovitud.
Aga muidu kartulitrükk on äge ja sellise lihtsa poolkuu kujuga saab kihvte mustreid teha. Peab teinekord veidi parema värvivaliku võtma ja siis põnnil kaardipabereid valmis vorpida laskma.
Kriiditahvel on ka unustusehõlmast taas üles leitud. Hetkel siis kriipsutamise eesmärgil. Need paksud hoidjaga kriidid on head asjad, muidu oleks ilmselt terve köögipõrand kriiditükke täis.
Kodune soolatainas
Ehk meie esimesed katsetused soolataignaga mängimisel. Katsetasin keetmata soolataigna retsepti sellest blogist. Tegin poole väiksema koguse, kuid ikka tuli meie jaoks palju. See kogus on mõttekas ilmselt siis teha kui tegu juba vanemate ja kogenenumate lastega. Meie põnni jaoks oli tegu väga uue materjaliga ja piisas paarist kolmest pallist, mida siis katsuda ja uurida.
Inglise keelt mitteoskajatele retsept: 1 tass jahu, 1 tass soola, 1 tass vett, 1 tl toiduõli. Sega kuivad ja lisa märjad. Mulle tundus, et vett sai palju ja lisasin kuivaineid seni kuni taigen enam näppude külge kinni ei jäänud. Peale mängimist panin karbiga külmkappi ja uuesti kasutusele võttes tuli veel jahu lisada.
Mida siis tegime? Esialgu katsus põnn taigent niisama. Mina veeretasin pallikesi. Kuna ta ise kippus taignapalli lihtsalt käes hoidma, siis otsisin kapist mõned spagetid ja hakkasin neid palli sisse torkama. Selle tegevusega tuli põnn kaasa – ühes käes hoidis “oma palli” ja teise käega siis torkis spagette minu palli sisse, Oma pallist ta ei loobunud.
Ülejärgmisel korral alustasime jälle palja taignaga. Näitasin kuidas käega peale surudes saab palli lapikuks teha. See talle meeldis ja tegi hea meelega plönne. Ise pallikeste tegemiseni läheb meil veel ilmselt aega.
Sattusin ka sellisele lehele, kus jagatakse näpunäiteid, millest voolimisel alustada. Peamine soovitus – igasugused vormid ja taignarullid on küll lahedad, kuid alustada tuleks alati paljast taignast ja harjutada pigistamist, lömastamist, kuulide ja vorstikeste rullimist. Arendab nii peenmotoorikat kui ka koordinatsiooni. Last tuleks julgustada kasutama mõlemat kätt. Kõigest täpsemalt võite lugeda artiklist endast. Niipalju võin lisada, et peenikeste spagettide laua pealt sõrmede vahele saamine on 1,5 aastasele ka paras väljakutse.
Pildil on kilpkonn (“nänn”), keda põnn aitas lõikelaua ääre pealt maha ja siis jälle peale ronida. Nalja peab ka ju saama!