“Eesti päevaliblikate” raamatut tudeerides jäi mind kummitama üks lause päevapaabusilma kohta: “Liigi arvukus on viimase 70 aasta jooksul väga tugevasti tõusnud, kuna veel enne II maailmasõda oli päevapaabusilm meil äärmiselt haruldane”. Miks nii? Mis juhtus, miks nad levima hakkasid ja kas sõda oli sellega seotud?
Googeldades leidsin ka vastuse ühest artiklist: Continue reading
Meie selleaastane liblikaprojekt on ka lõpule jõudnud. Eelmisel aastal õnnestus meil röövikust liblikaks kasvatada päevapaabusilmad. Ka sel aastal võtsime projekti käsile kui nõgeste pealt röövikuid leidsime. Kasvatamise protsessist saate lugeda eelmise aasta postitusest, täna aga lisan siia mõned lisasoovitused. Ma ise olen sellest eksperimendist väga vaimustuses ja jälgisin lastega sama suure õhinaga, kuidas röövikud purgis askeldasid, nukkkusid ja hiljem liblikana tiibu sirutasid. Tirts jälgis eksperimenti väga andunult, istus õhtuti purgi ees ja vaatles röövikuid. Continue reading
Kas teiega on ka nii, et muudkui ootate ja ootate, millal on piisavalt soe, et aiamaal toimetama hakata ja siis järsku toimub see kõik nii kiiresti, et oled jälle hiljaks jäänud? Arvatavasti olen ma selle postitusega ka veidi hiljaks jäänud, aga jagan ikka teiega mõtteid, milliseid vahvaid aiaprojekte võiks teha, et lastele rõõmu pakkuda.
Õuemängude hooaeg on täiel rinnal pihta hakanud ja tahaks hooaja alguses ju sinna ka veidi värskendust saada. Vaatasin selle pilguga meie netipoodides ringi, et mida näiteks võiks kevadistele sünnipäevalastele kinkida, mis meelitaks lapsed õue mängima. Mänguasjade hinnaklass on siin seinast seina, valikul lähtusin sellest, et asi oleks midagi sellist, mille kinkimise peale ehk niisama ei tuleks.
Aardejaht on põnev, kuid enamasti mõeldud vanematele lastele. Kuidas aga korraldada aardejahti mudilastele, kes enamasti veel lugeda ei oska ja mingid salakirjad ei tule kõne allagi?
Mäletan oma lapsepõlvest, et aardejaht oli üks põnevamaid asju üldse – milles mul endal kordagi osaleda ei õnnestunud. Minu lapsepõlv sattus sellesse aega kui lõppes pioneeride aeg ja uusi kooliväliseid tegevusi peale trennide eriti ei pakutud. Ma olin lugenud, kuidas oktoobrilapsed ja pioneerid osalesid aardejahil, maastikumängul või käisid “orienteerumas” – viimane oli mu jaoks mõistatuslik uudissõna, mille täpsema tähenduse sain aastaid hiljem teada. Seni oli ta minu silmis võrdväärne aardejahiga. Ikka selle põneva tegevusega, millest väga oleksid osa võtta tahtnud. Võite siis arvata, et oma laste peal on mul vaja see lapsepõlve vajakajäämine kompenseerida 🙂
Ma arvan, et seda katset on küll vist kõik lapsepõlves teinud? Oma lapsepõlvest mäletan lillede värvimist kui väga maagilist nähtust. Lisaks vau-efektile õpivad lapsed selle katse kaudu, kuidas vesi lilles liigub. Eksperiment on nii lihtne, et ma loodan, et kordame seda sel aastal veel mitu korda, et asi kinnistuks. Continue reading
Lähenevate pühade eel on hea lapsed meeleollu viia munade ja lindude teemaliste tegevustega. Jagan teiega viite lihtsat pühadeteemalist tegevust, mis ei nõua erilisi ettevalmistusi ja vähemalt mina sain kokku pandud kodus leiduvatest materjalidest. Enamus asju olid meil eelmisel aastal samuti kasutuses, siis küll teises võtmes. Igal juhul pakuvad suled ja erinevast materjalist munad lastele mõnusat sensoorset kogemust.
Tirtsuga (4a) tegeleme hetkel aktiivselt 1-10 numbrite ja hulkade loendamisega. Kuna tal endal on loendamise vastu suur huvi tekkinud, siis kasutame võimalust. Tutvustan teile ühte lihtsat täringumängu, mida me oleme mänginud. Continue reading
Valguslauaga (i.k. light table) mängu kasutavad palju just Reggio Emilia metoodika pooldajad. Teine selle suuna märksõna on mäng peeglitega, mõlemad lisavad mängule uue mõõtme.
Valguslaud ise maksab päris palju ja seetõttu võib netist leida erinevaid õpetusi, kuidas seda koduste vahenditega asendada võiks. Continue reading
Kirjutasin Tee ise jõulukingid blogis õpetuse, kuidas teha sinisevärvilist sädelevat soolatainast. Tirtsul on praegu see faas, kus kõik, mis sädeleb, on absoluutne hitt (vaadake kasvõi tema meisterdusaegset riietust – tema oma valik). Nii ka see tainas – tegevust jagus terveks päevaks ja see on kõva sõna kui sa oled haige lapsega kodune ja vaja samal ajal veidi tööd ka teha. Continue reading