Kui mu mees tuli ükspäev peotäie röövikutega, mis ta nõgeste alt leidis, siis otsustasime lõpuks ka teoks teha kaua plaanitud eksperimendi ja kasvatada purgis röövikutest liblikad*. Ma arvasin, et eksperiment osutub keerulisemaks ja ei pruugi õnnestuda, kuid minu üllatuseks oli kogu protsess ülimalt lihtne. Continue reading
Suvi on puhkamise aeg ja kõige parem on teha mitte midagi. Aga kui on ikka tunne, et tahaks täna midagi erilist teha, kuid mõtteid ei ole, siis koostasin nii enda kui teie tarbeks ühe ideede nimekirja. Ideed peaks sobima pea igas vanuses lastele ja paljud on soovituslikult teostatavad kogu perega 🙂 Continue reading
Jätkame putukate teemal. Selleks ajaks kui me Tirtsuga liblika eluringi minifiguurid ja pildikaardid käsile võtsime, olime raamatutest ning youtube’st liblika eluga juba tutvunud:
Tänane kirjatükk on meil jälle külalispostitus ja kirjutab teile juba varem reisiartiklitest tuttav Elisa.
Alla aastase imikuga autosõite on meil juba hulgim selja taga, nüüdseks oleme “proovinud” oma Mürakaruga ära ka lennureisid. Esimest korda lendas ta aastaselt ja praeguseks on me 1,5-aastane juba 10 korda lennanud (vist rohkem kui ma ise 27-selt? :D). Kõige pikem lend on seni olnud 2,5 tundi.
Esimesel korral lendasin lapsega üksi. Eks see mõte lapse esimesest lennureisist ja temaga üksinda mässamisest pisut hirmu tekitas, seega otsustasin korralikult valmistuda. Jagan oma kogemusi, äkki on kellelgi abiks, kui kõik info ühes kohas koos on. Continue reading
Valged oad on nii atraktiivsed ja ilusad oma lihtsuses – kohe kutsuvad enda peale kirjutama. Ma mõni aeg tagasi kirjutasin sarnasest ubadega mängust, kuid numbritega. Umbes samal ajal katsetasin ubasid ka tähtede õppimisel. Continue reading
Kuigi me alustasime selle mänguga lihavõtete paiku, siiski arvan, et kontseptsioon sobib üleüldiselt kevadesse. Koostasin sensoorse mängu kasti, mille sisu oli järgmine:
Lihavõteteteemalise postitusega olen ma küll piinlikult hiljaks jäänud, kuid panen siiski lühidalt kirja, mida tegime, et järgmisel aastal oleks hea vaadata. Kuna mul olid mõlemad lapsed enne pühi ja pühade ajal järjepanu haiged, siis midagi kapitaalset me ei teinud, vaid meisterdasime veidi käepärastest vahenditest. Continue reading
Enne Pisipiiga sündi kirjutasin ma Montessori stiilis beebitoast, kus oli juttu ka põrandavoodist. Siis oli mul põrandavoodi kogemus ühe lapsega, kes oli üks rahulikumaid beebisid, keda ma tean ja seetõttu ei osanud ma ennustada, kas iga lapsega selline meetod toimiks. Nüüd aga on mul kogemus kahe erineva temperamendiga lapsega ja võin julgelt väita, et meie peres selline eluviis õigustas end igati. Continue reading
Olen vaikselt võtnud käsile Tirtsule numbrite õpetamise. Ma ootasin, et ehk avaldab ta ise ühel hetkel nende vastu suuremat huvi, kuid seni ma ei ole seda märganud. Kui aga mõni kuu tagasi kingiti meile Höpi 123 tegevuskaardid, kus saab vildikaga numbreid üle kirjutada, siis tundus, et nende vastu tal huvi on. Need numbrikaardid meenutavad veidi Montessori liivapaberi kaarte, sest laps peab jäljendama numbri kuju. Liivapaberikaardil sõidab ta mööda numbrit näpuga, Höpi kaardil vildikaga. Igatahes vildikas on hitt. Continue reading
Kuna meiekandis on lumega kehvad lood, siis peame leppima kunstliku lumega. Selle meisterduse jaoks läheb vaja: