
Avastasin ühe “kunstiliigi”, mida tahaksin veel ja veel katsetada – seenetrüki! Tulemus saabub vähese vaevaga ja on lihtsalt maagiline. Continue reading

Avastasin ühe “kunstiliigi”, mida tahaksin veel ja veel katsetada – seenetrüki! Tulemus saabub vähese vaevaga ja on lihtsalt maagiline. Continue reading

Hambatikkudest skulptuuride ehitamine pakub pinget ja väljakutseid nii koolieelikutele kui lausa täiskasvanutele. Iga järgmise tegemisega saab katsetada veel keerukamaid struktuure. Läbi ehitamise õpib laps inseneeria põhialuseid – milline struktuur on vastupidavam, milline ei püsi üldse. Hästi vahva on näha, kuidas lapsed ise probleemi püstitavad ja siis koos sellele lahendust otsivad: “Huvitav, kas sellega kiike saab teha?” Esimene versioon kukub pikali 🙂 Kuidas teisiti teha? Continue reading

Lubage esitleda – meie pere täielik hitt-tegevus! Ma olen mõnda aega pannud kõrvale katkiseid mänguasju ja muid esemeid, millel sees palju juppe ja mile sisemuse uurimine võiks lastele huvi pakkuda. Antud juhul siis vana nõukaaegne seinakell, mittetöötav munakell ja üks ülesvinnastatav mänguasi, mis ka suhteliselt kohe peale ostmist töötamast tõrkus. Continue reading

See lõbus katse on teostatav käepäraste vahenditega ja ettevalmistusaeg on minimaalne, lastel aga lõbu laialt. Meil jäi nööritelefon päris mõneks ajaks mänguasjaks. Continue reading

Ettevaatust! See katse lõpeb veepeoga!
Ühel järjekordsel haige-lapse päeval katsetasime põnnidega erinevate materjalide omadusi vees – kas valitud ese ujub või upub? Kogusime toast erinevaid esemeid. Püüdsin jälgida, et satuks nii ujujaid kui uppujaid ja et oleks mõni trikiga ese ka. Continue reading

Igasugused katsed on meie kodus väga nõutud tegevus. Võiks rohkemgi teha kui jaksaks ja õigel ajal meelde tuleks. Üritangi enda jaoks asjad lihtsaks mõelda, et katseid saaks teha võimalikult vähese ettevalmistusega ja kodus leiduvate komponentidega. Continue reading

“Eesti päevaliblikate” raamatut tudeerides jäi mind kummitama üks lause päevapaabusilma kohta: “Liigi arvukus on viimase 70 aasta jooksul väga tugevasti tõusnud, kuna veel enne II maailmasõda oli päevapaabusilm meil äärmiselt haruldane”. Miks nii? Mis juhtus, miks nad levima hakkasid ja kas sõda oli sellega seotud?
Googeldades leidsin ka vastuse ühest artiklist: Continue reading

Meie selleaastane liblikaprojekt on ka lõpule jõudnud. Eelmisel aastal õnnestus meil röövikust liblikaks kasvatada päevapaabusilmad. Ka sel aastal võtsime projekti käsile kui nõgeste pealt röövikuid leidsime. Kasvatamise protsessist saate lugeda eelmise aasta postitusest, täna aga lisan siia mõned lisasoovitused. Ma ise olen sellest eksperimendist väga vaimustuses ja jälgisin lastega sama suure õhinaga, kuidas röövikud purgis askeldasid, nukkkusid ja hiljem liblikana tiibu sirutasid. Tirts jälgis eksperimenti väga andunult, istus õhtuti purgi ees ja vaatles röövikuid. Continue reading

Kas teiega on ka nii, et muudkui ootate ja ootate, millal on piisavalt soe, et aiamaal toimetama hakata ja siis järsku toimub see kõik nii kiiresti, et oled jälle hiljaks jäänud? Arvatavasti olen ma selle postitusega ka veidi hiljaks jäänud, aga jagan ikka teiega mõtteid, milliseid vahvaid aiaprojekte võiks teha, et lastele rõõmu pakkuda.

Aardejaht on põnev, kuid enamasti mõeldud vanematele lastele. Kuidas aga korraldada aardejahti mudilastele, kes enamasti veel lugeda ei oska ja mingid salakirjad ei tule kõne allagi?
Mäletan oma lapsepõlvest, et aardejaht oli üks põnevamaid asju üldse – milles mul endal kordagi osaleda ei õnnestunud. Minu lapsepõlv sattus sellesse aega kui lõppes pioneeride aeg ja uusi kooliväliseid tegevusi peale trennide eriti ei pakutud. Ma olin lugenud, kuidas oktoobrilapsed ja pioneerid osalesid aardejahil, maastikumängul või käisid “orienteerumas” – viimane oli mu jaoks mõistatuslik uudissõna, mille täpsema tähenduse sain aastaid hiljem teada. Seni oli ta minu silmis võrdväärne aardejahiga. Ikka selle põneva tegevusega, millest väga oleksid osa võtta tahtnud. Võite siis arvata, et oma laste peal on mul vaja see lapsepõlve vajakajäämine kompenseerida 🙂