Käsi püsti, kelle laps tuleb õuest, taskud pungil varandust täis? Ja mida siis kõikide nende kivikeste, kastanimunade, linnusulgede ja teokarpidega peale hakata? Meie igapäevane praktika kippus olema see, et leidsin neid iga kapi nurga pealt ja siis sain riielda kui mõne ülitähtsa kivikese olen kõrvaldanud (või siis ei saanud me magama minna, sest see kivi oli vaja kaissu võtta). Continue reading
Detsembrikuu Nipiraamatust võite leida meie kodu loo. Selle artikli saamislugu on üsna pikk, sest ajakirjanik Laura, keda mina tunnen tegelikult Lauravihiku Laurana, võttis minuga ühendust juba kevadel, et äkki võiks meile külla tulla 🙂 Oi, kuidas mind hirmutas see mõte. Meil on ju kõik veel pooleli! Ma üritasin Laurat ka hirmutada, kirjeldades talle, kuidas meil siin ainult üks sein vaadatav ja seal ainult ja seal… Aga Laura ei lasknud end hirmutada ja rahustas mind järjekindlalt maha, tema on ju instagramist näinud, et meil pildimaterjali küll. Kevad venis suveks ja suvi sügiseks ja siis sai Eveli kartus murtud ja nõustusin Laurat ja tema kaamerameest meie uksest sisse laskma, enne kui teise majapoole lammutustööd algavad. Continue reading
Kui mu ema oli noor tüdruk ja tuli maalt ära linna kooli, siis sai ta endale selle väikese kapikese. See on temaga kogu elu kaasas käinud, vahepeal lastel (ehk meil) kasutuses olnud ja nüüd jõudis see kapike omadega meie koju. Continue reading
Kui me maja ostsime ja tubade planeeringut arutasime, siis endisesse rehealusesse otsustasime teha kaks tuba – üks lastetoaks ja teine hobi/töötoaks. Me küll ei olnud veel abikaasaga kokkuleppele jõudnud, mis hobisid seal täpselt harrastada võiks – minu silmis oleks see olnud ideaalne õmblemise ja käsitöötuba aga tal oli hobidest veidi teine ettekujutus 🙂 Teine tuba oleks olnud lastele. Continue reading
Nelja aasta eest ostsime siinse vana talumaja ja sisse kolisime veidi üle kolme aasta tagasi. Ja täpselt kolm aastat olen ma kasutanud kööki, mille mööbel on tehtud euroalustest. Meil oli kolimisega kiire, seepärast otsustasime ajutise köögimööbli kasuks, et saaks keskenduda ülejäänud eluruumide remondile ja päris köögimööbli ehitamise plaanisime jätta kõige viimaseks. Kuna me valisime integreeritava köögitehnika, siis oli nende kasutamiseks vaja mingi ajutine konstruktsioon luua ja eks see on teada tõde, et euroalused on igasuguste kiirete, odavate ja ajutiste lahenduste jaoks parimad. Ja odavus ja teostamise kiirus on nende ainus pluss! Euroalused on koristaja õudusunenägu!!! Continue reading
Teen vahelduseks kokkuvõtte meie remondi seisust. Uutele lugejatele taustaks: umbes 3a tagasi ostsime Saaremaale vana rehielamu ja vähem kui aasta hiljem pühkisime Tallinna tolmu jalgelt ja kolisime saarele ära. Selleks hetkeks olid poolvalmis vannituba ja köök. Eluruumid on senimaani remontimata. Täna aga kirjutan rehealusest, kus vanasti oli laut. Võtsime plaani, et alustuseks teeme rehealuse elamiskõlblikuks, kolime siis sinnapoole elama ja järgmisena võtame ette praegused eluruumid. Elamiskõlblik on muidugi tagasihoidlikult öeldud, sest viimane kokkulepe abikaasaga on meil, et poolikusse elamisse me sisse ei koli ehk liistud peavad ka pandud olema! Continue reading
Marie Kondo “Jaapani korrastuskunst. Korrastamise elumuutev vägi” on läänemaailmas ülipopulaarne raamat, millest pea iga teine blogi ka kirjutab. Ma olin siit-sealt arvustusi lugenud ja kuna korrastamise teema on meil tugevalt päevakorral, siis otsisin ka lisamaterjali. Arvustustest jäi kõlama tema meetodi põhiline iva – kõik üleliigne tuleb ära visata, inimestel ei tohiks olla liiga palju asju. Ja siin tuli sisse lõhe minu põhiolemusega. Ma olen koguja tüüp. Mulle meeldib nokitseda ja meisterdada ja selleks on ju asju vaja. Minu sisustusmaitse on asjaderohke. Kuigi ma hindan minimalistlikku stiili, see on ka ilus – aga teiste kodudes.
Niisiis olin ma ette meelestatud, et see meetod ei saa mulle sobida. Siiski mind huvitas, kas ta pakub lahendusi küsimustele, mis mind teisi netis leiduvaid koristusnippe lugedes olid tekkinud. Näiteks on levinud soovitus ära visata asjad, mida sa ei ole aasta aega kasutanud. Kuidas see peaks töötama väikelaste emade puhul, kelle kaal kõigub rasedustest ja muudest asjaoludest tingitult üles alla? Jah, mingi hetk ilmselt ongi mõistlik loobuda oma “saleda mina” riietest, kuid päris aastaga ei tahaks veel alla anda 🙂 Ja senine kogemus on mulle näidanud, et ka muudes valdkondades kui riided olen ma leidnud aastaid seisnud asjadele hiljem kasutust. Asjadele, mis mulle meeldivad, kuid mis antud eluetapil ei leia rakendust. Continue reading
Ma olen oma olemuselt nostalgik, kellele väga meeldivad vanad esemed. Paraku kipuvad nad tänapäeval olema ebapraktilised. Kuigi mul on ikka hinges igatsus, et ehk ühel hetkel saabub see päev kui saan ka meil igapäevaselt laual lina hoida, siis praegu see ei ole veel võimalik. Nii ma üritan leida vanale käsitööle uusi funktsioone. Continue reading
Eelmises postituses ma tegin teile tiiru Tirtsu (4a) pisikeses toas, kus oli õige veidike ka Montessorilikke elemente. Kuna tegemist on ajutise ja väga piiratud ruumiga, siis ei ole me seal rakendanud kõiki printsiipe, mida võiks ja tahaks. Siiski koostasin teile inspiratsiooniks loetelu sellest, mida võiks silmas pidada kui sisustada lastetuba Montessori printsiipidest lähtuvalt. Varem olen ma kirjutanud ka Montessori stiilis beebitoast, mõni aasta hiljem ilmus ka järg. Continue reading
Olen oma remondiülevaatega jõudnud lastetoa juurde. Uuemad lugejad ilmselt ei ole meie kolimise looga kursis, siis kirjutan lühidalt taustast ka. Nimelt ostsime me möödunud aasta hakul ühe vana rehemaja ja hakkasime seda renoveerima. Aasta lõpuks saime asjad nii kaugele, et hädapärane oli olemas (köök, vannituba) ja kolisime sisse – plaaniga hakata maja jupphaaval renoveerima. Praegused eluruumid olid ka vanasti eluruumid ja seal me suurt midagi ei teinud peale tapeedi ja elektrijuhtmete vahetuse. Hetke plaan näeb ette rehealuse tubade väljaehitamist, siis kolime sinna ja renoveerime vanad eluruumid. Kuna lähitulevikus on plaanis nagunii suurem remont, siis tegimegi eluruumides säästuka. Continue reading