Playmaisi peale sattusin ühes loodustarvete poes, kuid olen neid ka tavapoodides märganud. Tundus huvitav ja mõtlesin järgi proovida. Mulle meeldib see, sest sellega meisterdamisel ei teki väga suurt segadust, mida koristada. Jah, maisipulgakesi võib hiljem tervest toast leida, kuid neid on siiski suhteliselt lihtne kokku korjata.
Mida teha siis kui ei ole aega ega viitsimist värvidega mökeldada, kuid ometi tahaks lapsega midagi kunstilist teha? Kleepekad on hea kindel minek, meeldivad igas vanuses lastele. Täna jagan teiega mõnda kunstiprojekti, mille üheks komponendiks on bürootarvete kleepsud. Ideed pärinevad Artful Parenti lehelt, kust leiate lisaks palju muid ideid laste kunstiprojektide jaoks.
Ülikooli ajal töötasin ma ühes puidufirmas ja müüsin aknaid-uksi. Mul on siiani meeles üks telefonikõne potentsiaalse kliendiga. Ta soovis saada hinnapakkumist ja ma palusin tal saata akende joonised – kasvõi oma käega kritseldatud, et ma teaks, kuidas on klaasijaotus ja soovitavad avanemised. Tema väitis kategooriliselt, et ta ei oska joonistada ja me vaidlesime sel teemal ikka mitu minutit. Ma ei mäletagi, mis see lõpptulemus oli, et kas ma suutsin teda veenda mõnda ristkülikut paberile panema, kuid siiani mäletan enda imestust, et kuidas saab keegi nii arvata, et ta ei oska joonistada nii lihtsat asja nagu aken.
Kas olete tähele pannud, et paljudes lastetarvete veebipoodides on mänguasjade sektsioonis oma alajaotus “arendavad mänguasjad”? Mind paneb selline jaotus alati muigama, eriti kui vaadata valikut, mida selle alt leida võib. Alates imikule tähtede õpetamisest…
Oi kuidas mulle meeldivad tikkimiskaardid! Ma juba ootan aega, et Tirts oleks piisavalt vana ja saaksime temaga erinevaid kaardikesi teha. Seni aga õhkan iga leiu peale… ja jagan neid ka teiega!
Jagan teiega ühte oma järgmist leidu – maiuspala ühele tõelisele autofännile. Nende mustriladumise kaartide allalaadimise lingi leiate selle postituse lõpust.
Mustrite ladumine arendab loogilist mõtlemist, üldistamisvõimet ja loob põhja matemaatika õppimisele, aitab lapsel näha korda ja sümmeetriat enda ümber. Miks on sorteerimise tegevused olulised Montessori metoodikas, on väga ilusti lahti kirjutatud Peaceful Parenting blogis.
Ma juba mõnda aega mõlgutan mõtet blogipostitustes mingit regulaarsust ja süsteemi saavutada. Olen võtnud eesmärgiks igal esmaspäeval ja kolmapäeval midagi avaldada (sel nädalal ei õnnestunud mul seegi), kuid teema olen lahtiseks jätnud. Proovin nüüd nii, et reede on jagamise päev, kus jagan teiega aadresse, kust saab õppematerjale alla laadida. Üle-eelmisel nädalal jagasin Montessori 3-osaliste pildikaartide linke. Täna jagan ühte kodulehte, kus on väga põhjalik ja süstemaatiline kogu igasuguseid Montessori metoodikas kasutatavaid trükimaterjale (3-osalised kaardid, elutsükli lehed, taimede osad, lindude osad jne).
Inglisekeelsetes blogides on nende töölehtede nimi “do-a-dot”. Kuna need on mul pea igas blogis silma jäänud, siis mõtlesin meie põnni peal ka järgi proovida. Punkte saab täita erinevate asjadega – kas siis esemetega (nööbid, klaaskuulid, pompomid jne), ümmarguste kleepsudega või spetsiaalsete do-a-dot markeritega. Meil markereid ei ole ja ma ei ole kaubanduses tähele ka pannud. Proovisin siis ümmarguste kleepsudega.
3-osalised pildikaardid kuuluvad traditsioonilise Montessori metoodika juurde. Netist võib neid leida nii tasuta kui tasu eest allalaadimiseks tonnide kaupa ja kõikvõimalikel teemadel. Sattusin hiljuti päris huvitava teemaga kaartide peale – vererakud ja immuunsüsteemi osad, sõbrapäeva ehk südamekuu eri!
Samast blogist leidsin veel pildikaarte (esialgses google drive vaates ei ole piltide kvaliteet kiita, kuid allalaetud failis on hea kvaliteet):
“Ja ongi lumi maas!”, tõdeb Tirts (2,5a) juba mitmendat hommikut aknast välja vaadates. Jeee!
Siin on pildike meie detsembrikuu lumememmest, mille Tirts maalis. Seni me oleme värvinud näpuvärvidega, kuid kuna nende hulgas valget värvi ei ole, siis otsisin kapist välja guaššvärvid, mis olin enda tarbeks ostnud – kõige suvalisemad supermarketi omad, väikestes purkides. See selleks, et valge värv sai meil esimese värvimiskorraga praktiliselt otsa. Kuid rohkem häiris mind nende värvide juures see, et nende mahapesemine ei olnud nii lihtne kui näpuvärvide puhul. Kas mitte-näpuvärvid ongi nii raskelt mahapestavad või on siiski kergemini pestavaid guašše ka olemas? Milliseid teie olete kasutanud ja kust ostsite?